Rahvakalendri tähtpäevad

Vastlapäev
Vastlapäev on liikuv püha. Seda nimetatakse ka lihaheitepäevaks, pudrupäevaks, liupäevaks e. liugupäevaks. Pärast vastlapäeva alustati paastu, see tähendas, et ei söödud enam liha. Vastlapäeval süüakse viimas korda liha. Vastlapäeva toiduks on ka herne- või oasupp. Sellel päeval käiakse liugu laskmas. Kellel tuleb pikem liug sellel on ka pikemad linad. Mina söön vastlapäeval hernesuppi ja käin vastlasõitu sõitmas.

Lihavõtted
Lihavõtted on samuti liikuv püha. See päev tähistas Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist. Lihavõtetel süüakse Pašat ja koksitakse mune. Lihevõtete hommikul on paljudel peredel ukse taga korvid kus on sees mune ja kingitusi. Minu peres süüakse lihavõtetel pašat ja koksitakse mune ja hommikuti on meil ukse taga korv munadega.

Jaanipäev
(24.juuni)
Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeva kombeks oli käia saunas ning sugulaste haual. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see komme on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Vanasti said jaanitulel kokku igas vanuses inimesed. Tänapäeval, aga enamjaol ühevanused inimesed. Minu peres on kombeks teha jaaniõhtul jaanituld ja krillida.

Volbripäev
(1.mai)
Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva nõidade ja maagia päevana. Sel päeval korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Volbripäeva kombed on kindlasti muutunud. Nõidade peod polnud igalpool ühtemoodi tuntud. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad poksperil. Poksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Päris uuel ajal liiguvad volbrilaupäeval igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad ringi. Paljud käivad ringi nagu nõiad, paljud, aga istuvad rahulikult oma kodus.

Emadepäev
Emadepäev on liikuv püha, mis on alati maikuu teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10.mail 1908.aastal Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Graftowi kirikus. Ja Eestis esmakordselt 1922.aastal Uderna koolis. Uuesti hakkati emadepäeva tähistama 1988.aastal. Minu peres viiakse hommikul emale voodisse kingid, kaardid ja kohvi.

Sõbrapäev
(14.veebruar)
Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soomest 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad, kleebiti üksteisele otsaette südamekesi ja avati valentini- postkontor või saadeti valentinipäeva tervitusi ning kaarte õpetajatele ja sõpradele. Kes saab rohkem sõbrakirjakesi, see on oma rühmas tunnustatud. Vanemad inimesed kingivad lillede kõrval üksteisele kosmeetikat ja majapidamisriistu. Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada. Eestis müüakse 14. veebruaril ehk sõbrapäeval poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemad teemakohaseid kingitusi. Tavaline on ka kinkida sõpradele lilli. Peale isevalmistatud kaartide ja sõnumite leiab poest ka puna-roosade teemalisi kaartide. Mina kingin oma sõpradele ja lähedastele kingitusi ning lilli.

Hingedepäev
(2.november)
Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa või sauna laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Minu peres süüdatakse ka aknale küünlad ja jäätakse kööglauale süüa.

Mardipäev
(10.november)
Mardipäev on tänaseni elav rahvakalendri tähtpäev. Ennekõike teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem mehed kuid nüüd jooksevad marti ka tüdrukud. Tavalised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud. Mina käisin vanasti ka marti jooksmas, aga enam ma seda ei tee. Meie peres on alati koju varutud maiustusi mida martidele pakkuda.

Kadripäev
(25.november)
Kadripäev on eestlastel vana ja hulgaliste kommetega tähtpäev, mis tõi kaasa karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse enad kadrideks ja minnakse jooksma. Laulud ja kogu kadripäeva kava sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale ütlesid. Siiski on neiski kommetes toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm. näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Mina käisin kunagi katri jooksmas, aga enam ma seda ei ole teinud. Kodus on mul, aga alati maiustusi katridele andmiseks.

Jõulud
(25.detsember)
Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Mina oln alati jõuludel koos oma lähedaste sugulastega ja me teeme alati üksteisele kingitusi ning paneme need kuuse alla.

Minu jutt

Kord elas üks laps kes oli väga varatu. Ta nimi on Laura. Laura oli alles 5 aastane. Ta vanemad töötasid ööd ja päevad. Nad elasid kitsas majas ning nende kodu oli väga kasimatu. Ta oli nukker, aga väga laisa iseloomuga. Tal on hästi ilus helisev ja kõrge hääl.Ta unistas saada endale päris oma maja ja ta tahtis väga, et see oleks mururoheline. Ühel päeval tuli tal mõte ja ta jooksis vanemate töö juurde, et seda neile öelda. Laura arvas, et äkki nad võivad lotoga raha võita ja küsis vanematelt "kas ma võin minna ja osta kõige suurema peavõiduga lotopileti?" Jah vastas ema ning siis läks Laura R-kioskisse ja ostis lotopileti. Ta jooksis ruttu vanemate töö juurde tagasi ja hakkas seal lotosaadet vaatama. Laura sai palju numbreid mis klappisid peavõiduga, aga ka palju numbreid mis ei klappinud. Kui saade oli lõppenud ei saanud ta ise aru kas ta võitis ja kui palju ta võitis. Ta andis pileti isa kätte ja küsis isalt " issi kas me võitsime midagi," isa oli vait ja vastas, siis " jah me võitsime ja mitte vähe." Ema kargas tooli pealt püsti ja nad kõik rõõmustasid. Nad ostsid endale puhta ja ruumika ning rohelist värvi häärberi ja elasid seal õnnelikult. Laura ütles, et tema ünistud täitus ja ta sai endale suure puhta maja mis oli pealekist rohelist värvi. Kui nad veel surnud ei ole elavad nad seal mururohelises majas veel praegugi.

Stseenid trammipeatuses Tallinnas 1957

.´

Vanal ajal oli Tallinnas kõik hoopis teist moodi kui praegu. Inimesed ei sõitnud koguaeg autodega nagu praegu vaid sõitsid enamasti trammidega. Osad inimesed sõitsid ka autodega. Trammid olid natuke väoksemad kui praegu. Trammid olid enamasti kahe vaguniga. Paljud inimesed sõidsid trammiga. Vahel pidi isegi ootama, et trammi pääseda kuna trammi peale tahtis palju inimesi. Politseinikud valvasid korda, et keegi ei jääks auto alla ega jookseks trammi ette.

Mina :)

Minu nimi on Sandra Liis. Ma käin Gustav Adolfi Gümnaasiumis 5.B klassis.Minu peres on 6 liiget. Mina, ema, isa, 2 väikest venda, 1 väike õde. Mu lemmik söök on kartuli singi vorm ja lemmik jook sprite. Mu lemmik soe jook on kakao. Mu lemmik raamatud on "Kallis härra Q," " Röövli tütar Ronja" ja "Ernesto küülikud."